1.Mudeli ajalugu / kes / millal arendas välja
Agiilne arendusmudel tekkis 2001. aastal, kui 17 tarkvaraarendaja kirjutasid «Agiilse Manifesti«, milles nad määratlesid väärtused ja põhimõtted, mis olid vastuolus traditsiooniliste arendusmeetoditega, nagu kaskaad- või veepadruni mudel.
2. Etapid
- Planeerimine ja nõuded – Väga lühikesed ja tihti muudetavad nõuded. Kliendiga määratakse esmased prioriteedid, kuid seda saab kohandada igas iteratsioonis.
- Iteratsioon / Sprint – Arendatakse väikeste, hästi määratletud funktsionaalsete osade kaupa. Iga iteratsioon kestab tavaliselt 1-4 nädalat.
- Arendamine ja testimine – Arendajad ja testijad töötavad käsikäes, et luua töökõlblikud funktsioonid.
- Tagasiside ja hindamine – Iga iteratsiooni lõpus hindab meeskond ja klient lõpptulemust ning teeb vajadusel muudatusi.
- Lõpptulemuste esitamine – Lõpptulemusena integreeritakse arendatud ja testitud funktsioonid süsteemi.
3.Skeem
4. Plussid (5 tükki)
- Paindlikkus ja kiire kohanemine – Agiilne mudel võimaldab kiiresti reageerida muutuvatele nõudmistele.
- Kliendi pidev kaasamine – Kliendil on pidev juurdepääs arendusprotsessile ning tagasiside kogumine aitab tagada, et lõpptulemus vastab täpselt nende vajadustele.
- Kiirem toote turule toomine – Kuna arendatakse väikeste osadena ja iga iteratsiooni lõpus on valmis töötav komponent, saab toode turule tuua kiiremini.
- Kõrge kvaliteet – Arendusprotsessi igas etapis toimub pidev testimine, mis aitab tuvastada vigu varakult ja tagada kvaliteedi.
- Tõhus meeskonnatöö – Agiilne mudel toetab tihedat koostööd meeskonnaliikmete vahel, sest nad töötavad lühikeste tsüklitena koos, kus kõik annavad oma panuse.
5. Miinused (5 tükki)
- Ebaühtlane täpsus nõuetes – Nõuete muutumine võib viia vale arendamiseni.
- Ajakava ja eelarve haldamise keerukus – Kuna projekti täpsed tulemused on tihti ebamäärased, võib raske olla täpselt määrata aega ja eelarvet.
- Tugev sõltuvus meeskonnast – Agiilne arendus sõltub tugevalt meeskonna koostööst ja võimest ise lahendusi leida, mis võib olla probleemiks, kui meeskond ei tööta hästi koos.
- Pidev muudatuste tegemine – Kui kliendi nõuded muutuvad liiga tihti, võib see projektide tähtaegu ja eelarvet oluliselt mõjutada.
- Suur projektide halduskoormus – Kuna iga iteratsioon tuleb teha uuesti ja uuesti (sh testimine, tagasiside jne), võib suuremate projektide puhul tekkida liigset haldustööd.